Brasiilia

Riik: Brasiilia

Pealinn: Brasilia

Riigi pindala: 8 511 965 km²

Rahvastik (arv, rahvused jne): 200 mln elanikku

Religioon: roomakatolik, protestantism

Riigikeel: portugali

Riigikord: presidentaalne vabariik

Kliima: Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas.

Ajavöönd: GMT-03:00 kuni -05:00

Rahaühik: reaal (BRL)

Elekter: 127 V / 220 V, europistik, NBR 14136


Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik, kuid Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa – Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazonase vihmametsadeni välja. 

Loodustingimuste poolest jaguneb Brasiilia kaheks piirkonnaks: Põhja-Brasiilia, mis moodustab 45% Brasiilia pindalast ja koosneb suuremalt jaolt Amazonase vihmametsast, ning Kesk- ja Lõuna-Brasiilia kõrgplatoo. Kesk- ja Lõuna-Brasiilia kõrgplatoo ulatub 800 kuni 1100 m üle merepinna, maa kõrgeim tipp Bandeira on 2890 m. Mägismaad veestavad kärestikulised jõed, millest 4830 km pikkune Parana jõgi (Brasiilias pikkuselt kolmas Amazonase ja Orinoco järel) on Brasiilia ja Argentiina piirijõeks. Laskunud alla Iguassu jugadest, jõuab jõgi paika, kus kohtuvad kolme riigi Brasiilia, Paraguai ja Argentiina piirid. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tšiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. 

Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamis punkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel. Siiski on nahavärv brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks, kes räägivad 180 erinevat keelt. Amazonase piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004 vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas. ¾ Brasiilia elanikkonnast elab linnades. Sao Paolo on lõunapoolkera suurim linn üle 11 milj. elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 milj elanikku. Seda linnapiirkonda ületab elanike arvukuselt ületab vaid Tokio.

Üldiselt on brasiillased lõbujanulised inimesed. Lõuna Brasiilias võib suhtumine olla veidi jahedam, kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad. Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud. Suhtumine turistidesse võib olla piirkonniti erinev. Santa Catarina osariik tervitab hispaania keelseid turiste kahekeelsete siltidega. Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu. 

Peale selle, et loodusesõpru ootavad Amazonase jõgi, dzunglid, Iguaçu joad ning muidugi kirev linnu- ja loomariik, on siin suurepärased rannad, nende hulgas maailma kuulsaimad: Ipanema ja Copacabana. Need on kohad, kuhu tullakse, et näidata ennast ja vaadata teisi.

Liitu uudiskirjaga